Kookoseküpsised ja Brita kook vaarikatega

Nonii, eile käisid siis külalised ja minu päev möödus kokkamise tähe all.

Alustasin kookosemakroonidega. Kasutasin seda retsepti.  http://www.nami-nami.ee/Recipe/View/1033#

Vaja läheb
 50 grammi toasooja võid
4 munavalget
250 grammi suhkrut
250 grammi kookoshelbeid
1 tl vanillsuhkrut

Sega kõik ained potis. 
Kuumuta tasasel tulel, kuni või on sulanud. (umbes 4-5 min.) 
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja tõsta sellele pisikesed tainaportsud.
Küpseta 200 kraadi juures ahju keskosas umbes 12 minutit, kuni küpsised on pealt kergelt kuldsed.

Muidu tuli kõik kenasti välja, aga tegin selle vea, et tahtsin kõik korraga valmis teha ja panin neid taignapätsikesi plaadile liiga tihedalt. Seega oli tulemus ahjust välja võttes selline 

No peaaegu nagu üks hiigelsuur küpsis, eks. :D Aga kui kogu see plaaditäis oli veidi jahtunud ja tahenenud, siis sai selle vägagi edukalt lahti lõigata ja lõpuks nägid küpsised välja nii 

Maitse oli neil pääääris magus, aga tegelikult hea. Ja kuna retsept on iseenesest lihtne, siis ei jäänud see tõenäoliselt minu viimaseks korraks neid valmistada. Ainult et järgmisel korral teen ilmselt selle koguse kohta kaks plaaditäit.

Järgmiseks võtsin ette Brita koogi tegemise. Taigna ja besee jaoks kasutasin seda retsepti http://toiduteemal.blogspot.com/2010/05/ornohuline-klassika-ehk-brita-kook.html

Taina alumine kiht:
3 munakollast
150 ml suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut

1 tl küpsetuspulbrit

150 gr võid

100 ml piima

250 ml jahu

Vahusta munakollased suhkruga, lisa piim ja sulatatud või (enne lase veidi jahtuda). Sega läbi. Lisa jahule küpsetuspulber ja vaniljesuhkur ning sega muna-piima-või segu sisse.

Laota taigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Beseekiht:

3 munavalget

150 ml suhkrut 

0,5 tl soola

mandlilaaste

Vahusta munavalgeid koos soolaga kerge vahu tekkimiseni, lisa vähehaaval suhkur ja vahusta edasi kuni tiheda paksu vahu tekkimiseni. Vaht peab olema nii paks, et saab kausi tagurpidi keerata ja midagi ei vaju ega tilgu välja.

Laota beseekiht eelnevalt ahjuplaadile laotatud tainakihi peale. Peale raputa ka mandlilaastud.

Küpseta 180 kraadi juures ca 15-20 minutit.

Võta ahjust ja lase veidi jahtuda.

Siis lõika plaadikook keskelt pooleks.

KREEMI jaoks võtsin paki vahukoort ja vahustasin selle paari lusikatäie suhkruga. Lisasin paki ricotta kohupiimapastat ning veel veidi suhkrut kuni maitsega rahul olin. Vahele panin veel vaarikaid, kuna minu jaoks on õige Brita kook ikka vaarikatega. 

Tõsta üks pool põhjast serveerimisalusele. Pane peale vaarikad ja kreem ning tõsta teine taina pool kõige peale. Pane serveerimiseni külmkappi. Kõige peale võib enne veel tuhksuhkrut sõeluda.

Siin siis mõned pildid

Natuke veel täpsustuseks. Kuna põhi on küllalt õhuke, võib seda olla küpsetuspaberi küljest raske ühes tükis eemaldada. Mina tegin nii, et lõikasin põhja KOOS küpsetuspaberiga pooleks ja libistasin ühe poole serveerimisalusele. Siis hakkasin paberit ettevaatlikult sealt alt ära rullima (mitte tõmbama). Seda on raske seletada, aga põhimõtteliselt murrad paberi ühest äärest allapoole ja siis tõmbad. Ja kui kreem on peale pandud, siis võtad teise poole ühele käele, paned alumise poolega kohakuti ja samamoodi hakkad teise käega paberit ära tõmbama, ise samal ajal seda kihti koogile paigutades.

Ma ütlen ausalt - see kook maitseb nagu UNISTUS! 

Pannkoogid ja toolikate

Pühapäev oli tore. Tavaliselt söövad inimesed just selle päeva hommikul pannkooke. Nii ka meie, või noh, mitte küll hommikul, aga päeval. Et kõik oleks aus, siis mainin, et pannkoogimeistriks oli seekord (nagu tavaliselt) Marko. Nämm-nämm. 

Kuna mul oli üks idee, mida tahtsin katsetada, siis korjasin taas oma õmblustavaari kokku ning läksin vanemate juurde. Pärast väikest nikerdamist sai valmis toolikate. Miks kate, aga mitte padi? No sest ma panin ainult ühe kihi vatiini. Natuke pehmem istumine ikka vast. Nüüd peaks sellele veel mingid nöörid-paelad külge monteerima, et saaks tooli külge siduda.

P.s. Neljapäeval tulevad külalised. Siis läheb suuremaks kokkamiseks. ;)

Esimene

See on minu blogi. Pealkirjaks "Ise tegin", kuna kavatsen siia postitada kõike, mida olen ise teinud. Näiteks käsitööd ja toitu. Käsitööd... uskumatu lausa. Mina, kes ma olen alati rääkinud, et ei oska, ei taha, ei viitsi, olen tõsimeeli hakanud näiteks õmblema. Jajah, oskan isegi õmblusmasinale juba niidi panna näiteks.  Loomulikult ei ole mu tööd (kõik need kaks tükki :D) ülearu kvaliteetsed ega korrektsed. Loomulikult ei suuda ma võistelda suurepäraste käsitöömeistritega. Ilmselt on asi selles, et mul ei ole eriti püsivust pikkades õpetustes näpuga järge ajada. Teen ikka nii, kuidas endale tundub, et oleks õige ja hea ja armas. 

Söögitegemisega on natuke teisiti. Retseptides püüan ikka suhteliselt täpselt näpuga järge ajada. Enamasti kukub päris maitsvalt välja. Vähemalt ära pole pidanud veel midagi viskama. Ei, valetan, ükskord suutsin küpsetada üliveidra maitsega saiavormi. Seda sai siis pika hambaga veidi näksitud, aga jah...

Aga miks siis ikkagi blogida? Võiks ju niisama oma rõõmuks nokitseda ja küpsetada. Eks see ikka edevus ole, mis minus pead tõstab. :)

Aga panen siia siis kõik oma kaks õmblustööd ja loodan, et peagi tuleb lisa. Igatahes mõtteid juba on. :)

See on siis minu versioon lapitekist. Ühesõnaga kuna mul on valge diivan, siis oli igati mõistlik sellele mingisugune kate organiseerida. Jah, saan aru, et mõistlik oleks olnud lihtsalt mingi kate osta, aga no teate ise, et raha puu otsas ei kasva, eks. Novot. Ja kuna Evelin oli suvel saanud väga edukalt hakkama iseenese tarkusest lapiteki õmblemisega, siis, saanud temalt veidi õpetust ja julgustust, asusun ise ka asja kallale. Kõigepealt revideerisin oma riidekapi sisu ja korjasin sealt välja kõik need asjad, mida ma ei olnud tükk aega või üldse kunagi kandnud ja mille materjal-värv-muster minu arvates olid sobilikud. Siis asusin tükeldama. Sellega läks päris tükk aega. Kui tükid valmis olid, üritasin neid kodus põrandale laduda, et vaadata, kuidas need kõige paremini kokku sobiksid. See oli aga suhteliselt mõttetu üritus, sest nagu paar rida laotud sain, tormas nurga tagant välja härra Sparta (minu imeline kass) ja jooksis kõik jälle segamini. Seega ei jäänud muud üle, kui oma tavaar kokku korjata ning vanemate juurde minna, kus sain siis enda käsutusse rohkelt põrandapinda ning õmblusmasina. Siis läks töö juba ludinal. Veel samal õhtul sain kõik tükid kokku õmmeldud.  Jah, read ei jooksnud muidugi ideaalselt, aga ma ei lasknud ennast sellest pisiasjast häirida. Järgmisel päeval saabusin vatiiniga. Siis hakkas nalja saama. Ma ei hakka sellest pikemalt rääkima, aga ütleme nii, et 1.5x3m suurust tekki on VÄGA raske teppida. :D Loomulikult saan aru, et ideaalis oleks ma pidanud selle üleni läbi teppima, aga olude sunnil on ta tepitud vaid nii palju, et ta enam vähem koos seisab. Tagumiseks pooleks läks üks voodilina, mis emal kenasti kapis jõude seisis. Täitsa uus ja pakendis. Ja valmis ta saigi. Nüüd on ta mul paar nädalat diivanil juba olnud ja võin öelda, et vähene teppimine annab ikka tunda. Kihid tahavad ikka üksteise suhtes veidi liikuda. Aga sellest hoolimata on tegemist mõnusa pesaga.

Kuna lapindusest jäi veidi riidetükke ja vatiini üle, siis otsustasin teha pajalapid. Nendega läks päris valutult. Lihtsalt lõikasin välja, panin vatiini vahele ja kantisin ära. Jällegi ei ole tegemist mingi näitusetööga, natuke on õmblused viltu ja mingi niidiotsake kuskilt paistab, aga üldmulje on päris kena. Need seisavad mul kenasti köögis aknalaual. Veel ei ole raatsinud kasutadagi. Kardan, et äkki määrin ära... :D